Tantsiv purskkaev vajab enamat kui muusikafaili ja mõnda pumpa. Veemustrid tuleks paigutada rühmadesse, mis suudavad vastata laulu rütmile. Kiire muusika puhul võib kasutada lühikesi joa, hüppavat vett või kiireid valgusvahetusi, aeglasemas muusikas aga ventilaatoridüüsid, kõrgemad keskdüüsid ja pehmed värvinihked. Paigutus peaks andma vaatajale ühe selge põhijoone paljude omavahel mitteseotud veekujude asemel.
Suurte välietenduste puhul on oluline ka tuule suund ja pritsmeala, sest kõrged joad võivad triivida inimeste või elektriliste osade poole. Kasutuselevõtu ajal tuleks enne täisprogrammi esitamist testida iga düüsirühma eraldi. See aitab meeskonnal enne avaliku esituse algust leida nõrga pumba rõhu, ummistunud düüside, valed valgusaadressid või kaablivead. Kui iga rühm on stabiilne, saab kogu muusikaprogrammi sujuvamalt reguleerida. Programm peaks säilitama ka mõned rahulikud lõigud, et etendus ei tunduks algusest lõpuni rahvarohke.
